Õppegrupid

Õppetöö jaguneb õpilaste tantsulise kogemuse ja vanuse alusel järgmisteks õppeastmeteks:

Eelaste - 2 aastat

I aste - 4 aastat

II aste - 5 aastat

III aste - 3 aastat

Õppetegevuse maht on sõltuvalt õppeastmest 3-8 akadeemilist tundi nädalas. Eeltoodud õppemahule lisanduvad esinemised, laagrid ja muud arendavad projektid. Tantsukooli vaheajad kattuvad üldhariduskoolidele riiklikult kehtestatud vaheaegadega, sellel ajal võivad tunnid toimuda kokkuleppeliselt. Suvisel koolivaheajal on nädalane tantsulaager.

Õpilaste jagunemine astmetesse ei sõltu reeglina nende vanusest, vaid personaalsest valmisolekust ja võimetest. Seega saab tantsukooli erinevate õppetasemetega liituda ka õppeprotsessi keskel, kui liituja sobib oma huvide ja oskuste poolest ning tal on tahe tantsu õppida.

EELASTE (5-6 aastased lapsed)

Laste tantsuoskusi, loovust, sotsiaalseid pädevusi ja õpivalmidust edendatakse mänguliste ja erinevaid meeli arendavate tegevuste kaudu. Olulisel kohal on liigutuste vaba ja loomulik sooritamine.

Õppetegevuse eesmärgid

pakkuda esmast tantsukogemust;
mängu kaudu suunata lapsi õppima;
panna alus esmasele tunnidistsipliini mõistmisele;
tutvustada tantsu baaselemente;
arendada laste väljendus- ja otsustusjulgust.

Õpiväljundid

tahab liikuda ja tunneb liikumisest rõõmu;
julgeb ennast liikumise abil väljendada;
tunneb tantsu baaselemente;
tegutseb aktiivselt üksi ja rühmas.

I ASTE (üldjuhul üldhariduskooli 1.-4.klass)

Õpe on kahel esimesel aastal suunatud eelkõige loovusele ja eneseväljendusele. Viljeletakse vabamat, kuid samas mõtestatud liikumist, mis aitab luua lapse minapilti ning soosib väljendusvõime arengut. Mõtestatakse nähtusi ja situatsioone liikumise ja tantsu kaudu. Loovusülesannetes on rõhk vabal liikumisel, vaheldusrikkusel ja rõõmul. Väärtustatakse igaühe isikupärast väljendust.

Kolmandal ja neljandal aastal suureneb esinemisele ja tehnikale suunatud õpe, lisandub modern- ja kaasaegse tantsu algõpetus. Võrdselt olulised on nii õpilase individuaalse arengu toetamine kui rühmatöös vajalike oskuste õppimine ja rakendamine.

Õppetegevuse eesmärgid:

pakkuda liikumis- ja tantsukogemust, positiivseid emotsioone, kasvatada enesekindlust ning toetada eneseväljenduse arengut;
arendada mitmekülgselt laste loovust, tunnetuslikke ja motoorseid oskusi;
tutvustada tantsu oskussõnavara;
võimaldada loomisprotsessis osalemist nii individuaalselt kui rühmas.

Õpiväljundid:

Õppija

tunneb liikumisest rõõmu;
kasutab oma keha liikumisvõimalusi ja julgeb ennast loovalt ja tantsuliselt väljendada;
oskab liikuda lähtudes ruumist, teistest liikujatest, muusikast ja rütmist;
osaleb omaloominguliste tööde protsessis nii grupis kui ka individuaalselt;
tunneb ja kasutab baastasemel tantsu oskussõnavara;
austab enda ja teiste eneseväljendust;
järgib tantsutunni ja esinemise head tava.

II ASTE ( üldjuhul üldhariduskooli 5.-9.klass)

Loomulikku liikumist rikastatakse mitmekesiste tantsuliste liikumiskvaliteetidega, muuhulgas rakendatakse Labani liikumissüsteemi. Tantsuliste oskuste arendamiseks kombineeritakse erinevaid kaasaegse tantsu ja moderntantsu tehnikaid. Õpitakse kompositsiooni ja improvisatsiooni algtõdesid, loovülesandeid lahendatakse nii isikliku liikumiskeele kui koosloomise oskuste arendamiseks. Esitatakse omaloomingut, mõtestatakse nähtut ja arutletakse selle üle ühiselt. Varasemast rohkem pööratakse tähelepanu kehateadlikkuse ja analüüsioskuse arendamisele. Lisaks loovusele ja eneseväljendusele ning etendamisele ja tehnikale suunatud õppele suureneb üldkultuurilise teadlikkuse ja mõtestamise osakaal.

Õppetegevuse eesmärgid

arendada mitmekülgselt õpilaste kehalisi võimeid ja tantsutehnilisi oskusi;
tutvustada ja rakendada improvisatsiooni ja kompositsiooni aluseid;
mõtestada järjepideva õppeprotsessi olulisust ja eesmärkide seadmist oma oskuste arendamiseks;
kasvatada teadlikkust tervislikest eluviisidest ja soodustada nende järgimist;
arendada tagasiside andmiseks ja vastuvõtmiseks vajalikke oskusi;
toetada õpilasi oma tantsu- ja kunstikogemuste mõtestamisel;
tutvustada erinevaid tantsustiile ja -kultuure ning soodustada osalemist erinevatel

tantsu- ja teiste kunstiliikide sündmustel;

Õpiväljundid

Õpilane

kasutab oma tantsutehnilisi oskusi, fantaasiat ja loovust tantsus;
tajub oma keha ja ruumi ning arvestab iseenda ja teiste liikumisega ruumis;
mõistab tervislikku ja oma kehast lähtuvat liikumist;
mõistab liikumiskvaliteete ja -tasandeid ning seob neid oma liikumisse;
teab ja kasutab tantsuoskussõnavara;
improviseerib julgelt, teab ja kasutab tantsukompositsiooni võtteid;
osaleb omaloominguliste tööde protsessis, nii individuaalselt, paaris kui rühmas;
suudab anda ja vastu võtta konstruktiivset tagasisidet;
julgeb avaldada oma arvamust ning oskab end väljendada ja põhjendada;
tunneb esinemiskultuuri ning rakendab seda.

III ASTE (üldjuhul gümnaasium)

Selles õppeastmes on rõhk asetatud etendamisele, tantsutehnika, üldkultuurilise teadlikkuse ja mõtestamise arendamisele. Praktiseeritakse erinevaid modern- ja kaasaegse tantsu koolkondi ning tutvutakse erinevate treeningsüsteemide põhimõtete ja moderntantsu ajalooga. Uuritakse ja praktiseeritakse etenduskunsti võimalusi. Süvendatult tegeletakse erinevate improvisatsioonivormidega, õpitakse tantsukompositsiooni ja praktiseeritakse seda loovtöödes ning lõpulavastuses. Loomisprotsessis võimaldatakse osaleda nii looja kui etendajana. Arutletakse ja argumenteeritakse tantsu kui kunstiliigi üle. Jagatakse ja kaitstakse oma arvamusi ning õpitakse oma kunstilisi valikuid põhjendama. Teiste kunstnike loomingut vaadates ja analüüsides õpitakse oma loomingut laiemasse kultuurikonteksti asetama.

Selle astme üks õppeosa on eesti rahvatants, mille ainekava on käesoleva õppekava lõpus.

Kolmandal aastal lavastatakse koosloome meetodil lõputöö.

Õppetegevuse eesmärgid

tegeleda tervikliku lähenemisega tantsukunstile;
tõsta teadlikkust valdkondlikust terminoloogiast;
arendada edasi õpilaste kehateadlikkust ning toetada isikliku liikumiskeele kujundamist;
õpetada ja rakendada tantsukunsti erinevaid liikumistehnikaid, sealhulgas improvistaioonitehnikaid;
tutvustada ja rakendada heli, sealhulgas erinevaid muusika võimalusi ja visuaaltehnoloogilisi vahendeid ning nende kasutamisvõimalusi etenduskunstis;
luua võimalused iseseisvaks harjutamiseks, loomiseks, etendamiseks;
luua võimalused osaleda aktiivselt ja eesmärgistatult individuaalsetes ja grupikesksetes loovprotsessides;
tegeleda refleksiooni ja eesmärkide seadmisega kõigis õpitavates teemades;
harjutada teabe otsimist tantsukunsti valdkonda puudutavatel teemadel;
pakkuda võimalust osaleda tantsuvaldkonna ja muudel kultuurisündmustel nii etendaja kui vaatlejana;
võimaldada oma tantsuõpingud kokku võtta koosloome meetodil loodud lavastuses.

Õpiväljundid

Õpilane:

loob koreograafiat ning planeerib, viib läbi ja analüüsib loomeprotsessi kui tervikut nii iseseisvalt kui koostöös teistega;
arvestab oma loomingus erinevate etendamiskeskkondade eripäradega;.
valdab ja rakendab oma loomingus tantsukompositsiooni põhimõtteid, tantsukunsti klassikalisi ja kaasaegseid liikumistehnikaid, sealhulgas erinevaid improvisatsioonitehnikaid;
on tutvunud modern- ja kaasaegse tantsu ajaloo olulisemate voolude, koreograafide, õpetajate või loojate loomingu ja põhimõtetega ning kaasaja aktiivsete loojate loominguga, analüüsib tutvutud matrjali õpitust lähtuvalt;
huvitub tantsuvaldkonnast laiemalt ja omab sellega isiklikku suhet, mõistmist ja arusaama;
oskab end väljendada, oma seisukohti põhjendada, oma kogemusi ja protsesse mõtestada ja reflekteerida tuginedes õpitule ja varasematele teadmistele;
oskab anda teistele konstruktiivset tagasisidet ning teiste tagasisidet vastu võtta;
on saanud võimaluse arendada oma isiklikku kehakeelt, omandanud kehatunnetuse, mis tagab teadliku liikumise.
teadvustab oma füüsilist ja loomingulist arengupotentsiaali; oskab hoida oma tervist ja tantsutehnilist taset;
väärtustab liikumist kui elukestvat harrastust;
valdab valdkondlikku tantsuterminoloogiat;
on osalenud tantsukooli lõpulavastuse loomisprotsessis looja ja etendajana.

NEIDUDE RAHVATANTSURÜHM RUNDU

2023/24 õppeaastal on pausil

Rahvatantsu rühm RUNDU on III astme õppe üks osa, seda ainekava saab saab läbida eraldi.

Rahvatantsu õpe koosneb pärimustantsu ja/või eesti rahvusliku lavatantsustiili õppimisest. Õpitakse eesti rahvatantsule omaseid samme ja liikumisi ning valitud repertuaari, tantsude valik lähtub konkreetse õppeaasta eesmärkidest ning plaanidest. Rajatakse alus rahvatantsuhuvile, tantsutraditsioonide säilitamisele ja edasikandmisele. Võetakse osa erinevatest rahvatantsu sündmustest ja osaletakse erinevate tantsupidude protsessides.

Õppetegevuse eesmärgid

tutvustada eesti pärimustantse ja eesti rahvatantsu traditsioone;
tegeleda eesti rahvusliku lavatantsuga käsitledes seda kunstiliigina;
õppida mõistma eesti rahvatantsu oskussõnavara;
võtta osa rahvatantsu sündmustest ja osaleda tantsupeo protsessis;
väärtustada erinevaid rahvatantsustiile inimese, kultuuri ja igapäevaelu rikastajana.

Õpiväljundid

Õpilane

tunneb rõõmu pärimustantsude tantsimisest ja tunneb huvi rahvatantsu traditsioonide vastu;
tunneb ja oskab sooritada eesti rahvatantsu põhiliikumisi;
suudab tantsida pärimustantse ja eesti rahvuslikku lavatantsu arvestades muusika ja kaastantsijatega;
mõistab eesti rahvatantsu oskussõnavara;
eristab pärimustantsu ja eesti rahvuslikku lavatantsu, teab nende ülesandeid, ajaloolist ja kultuurilist tausta.
teab ja hoiab rahvuskultuuri traditsioone, osaleb selle edasikandmises.